Kell on öösel kaks ja seina taga tehakse trepikojas remonti või käib naabri pidu. Või naaberkrundil on kuude kaupa ehitus ja puur hakkab tööle kohe hommikul. Sellistel hetkedel tahad teada kahte asja: kuhu pöörduda ja kuidas ise vähemalt magada.
Siin on lühike juhend. Vaatame, mida ütleb naabrimüra kohta seadus, kuidas on lood ehitusmüraga, kuhu helistada ja mida teha, kui kaebus kohe ei aita.
Lühidalt: öist häirimist (22.00–6.00) jälgib politsei[1]. Naabrimüra kohta arvulisi piirmäärasid ei ole, seega Terviseamet seda ei mõõda[1]. Korteris elades peab omanik hoiduma tegevusest, mille mõju teistele ületab tavakasutuse[2]. Ehitusmüra puhul tasub alustada ehitajast ja kohalikust omavalitsusest.
Kuhu pöörduda, kui müra segab?
| Müra liik | Kellele pöörduda |
|---|---|
| Naabri müra öösel | Politsei (öist häirimist jälgib politsei- ja piirivalveamet)[1] |
| Naabri müra päeval | Räägi naabriga ja pöördu korteriühistu poole[2] |
| Ehitusmüra | Ehitaja, kohalik omavalitsus ja vajaduse korral Terviseamet[3] |
| Soojuspump ja muud tehnoseadmed | Kohalik omavalitsus, seejärel Terviseamet[1] |
| Tööstus- ja liiklusmüra | Terviseamet[1] |
Naabrimüra ja seadus
Naabri tekitatud müra kohta arvulisi piirmäärasid ei ole. Seetõttu ei saa Terviseamet seda oma järelevalvega lahendada[1].
Korterelamus kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Selle järgi peab korteriomanik hoiduma tegevusest, mille mõju teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutuse mõjud[2]. Omanik vastutab ka selle eest, et sama reegli järgiksid tema pereliikmed ja kõik, kes korterit kasutavad[2]. Nõuda saab seda nii korteriomanik kui ka korteriühistu[2].
Öist häirimist reguleerib korrakaitseseadus. Terviseameti järgi on öine aeg 22.00–6.00 ning puhkepäevale eelneval ööl 0.00–7.00. Seda jälgib politsei[1].
Ehitusmüra: mida teha?
Ehitusmüra normid on ajaliselt piiratud. ERR-i artikli järgi on ehitusmüra normeeritud õhtul ja öösel (21.00–7.00), päeval aga fikseeritud normtaset ei ole[3]. Öösel on ehitusmüra seega piiratud, päevane töö võib aga olla väga häiriv ka siis, kui see on lubatud.
Võimalused, mis sul on[3]:
- Räägi ehitajaga. Ehitaja ei ole kohustatud naabreid ette teavitama, kuid see on hea tava.
- Kirjuta Terviseametile. Amet saab kontrollida, kas riiklikud müra- ja vibratsioonipiirid on ületatud. Kui on, võib ta teha ettekirjutuse ja vajadusel määrata sunniraha.
- Küsi omavalitsuselt. Pikema ehitustöö korral saab omavalitsus ehitusloa väljastamisel seada tingimusi, näiteks tööaja. Töö kestust ta piirata ei saa.
- Pöördu kohtusse. Kohus võib lõpetada häiringu, mis ületab mõistlikku, kuid kohtuasjad võivad kesta aastaid ja kõik väited tuleb tõendada.
ERR-i näites leppis omavalitsus ehitajaga kokku tööajad: tööpäevadel kell 9–18 ja nädalavahetustel alates kella 10-st[3]. See oli konkreetse ehitusloa tingimus, mitte üldine reegel. Küsi tingimusi oma vallast või linnast.
Kui naaber ei kuula: mida teha korteriühistus?
- Pea müra kohta päevikut: kuupäev, kellaaeg, kestus ja müra iseloom. Tõendid on vajalikud, kui asi jõuab nõudmiseni või kohtusse.
- Kirjuta korteriühistu juhatusele ja palu rikkumine lõpetada. Seaduse järgi võib seda nõuda ka ühistu[2].
- Kui see ei aita, võib kohalik omavalitsus luua korteriühistu vaidluste lahendamise komisjoni. Komisjon võib kohustada ühistut vahendamises osalema ja määrata sunniraha kuni 1000 eurot[2].
Mida müra tervisele teeb?
Terviseameti andmetel võib liigne müra põhjustada ärritust ja stressi ning mõjutada und. Seda on seostatud ka südame-veresoonkonna haiguste, ainevahetuse häirete ja vaimse tervise probleemidega, näiteks depressiooni ja ärevusega[1]. Müra võib mõjuda ka siis, kui sa seda teadlikult ei märka[1].
Terviseameti andmetel puutub kõrge keskkonnamüraga kokku umbes 300 000 inimest Eestis (ligikaudu iga viies). Öise liiklusmüraga üle 50 dB puutub kokku umbes 200 000 inimest[1].
Mida teha, et siiski magada?
Kaebus võtab aega, aga uni ei saa oodata. Kui müra ei lõpe kohe, võivad aidata kõrvatropid magamiseks. Need ei kustuta müra täielikult, aga vähendavad taustamüra. Vali pehme, korduvkasutatav silikoontropp ja proovi õiget suurust. Kui valid esimest korda, loe ka artiklit kõrvatropid magamiseks: kuidas valida sobivad.
Kui tunned kõrvas valu või survet, eemalda kõrvatropp. Kui müra segab und jätkuvalt ja sul tekivad terviseprobleemid, räägi perearstiga[1].
Korduma kippuvad küsimused
Rohkem küsimusi ja vastuseid leiad meie KKK lehelt.
Mis kell algab öörahu?
Terviseameti kirjelduse järgi on öise häirimise aeg 22.00–6.00 ning puhkepäevale eelneval ööl 0.00–7.00[1]. Vaata ka oma korteriühistu kodukorda, kui see on olemas.
Kas Terviseamet mõõdab naabri müra?
Ei. Naabrimüra kohta arvulisi piirmäärasid ei ole, seetõttu ei saa Terviseamet seda järelevalvega lahendada[1].
Kas ehitaja võib tööd teha ka päeval?
ERR-i artikli järgi on ehitusmüra normtasemed õhtul ja öösel (21.00–7.00), päevase töö kohta fikseeritud normi ei ole[3]. Konkreetsed tööaja tingimused võivad olla ehitusloas, küsi neid omavalitsuselt.
Kas kõrvatropid on lahendus?
See on ajutine abinõu, mitte müra lahendus. Müra põhjuse peavad lahendama need, kes seda tekitavad. Seda saad nõuda eespool kirjeldatud viisidel.
Loe ka: Müra Eestis 2026: arvud, allikad ja mida need tähendavad ja kõrvatropid vs müraloorivad kõrvaklapid magamiseks.
Otsid kõrvatroppe magamiseks?
trop. kõrvatropid on valmistatud pehmest korduvkasutatavast silikoonist, komplektis on neli otsiku suurust ja need sobivad ka külili magamiseks.
Vaata kõrvatroppe magamiseksAllikad
- Terviseamet: Müra ja vibratsioon, uuendatud 27.04.2026.
- Riigi Teataja: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (§ 30, § 31 ja § 631). Kontrolli kehtivat redaktsiooni.
- ERR: Ehitusmüraga kimpus naabritel tuleb hüvitise saamiseks kohtusse minna, 11.09.2021.
